Oma arvamuses arutleb Hasso Krull utoopia mõiste üle. Utoopia on tema jaoks ühelt küljelt hädavajalik, et käigus püsiks pidev areng: peab olema kujutelm, et senine ajalookäik võib lõpuks viia täiuslikuma elukorralduseni. Kuidas muidu õigustada „progressi” nimel tehtud eksitusi, kuritegusid ja hullusi? Teisest küljest on selleks arenguks selleks arenguks just vaja mõelda varasematele "utoopiatele", et vigadest õppida ja luua teed uutele.
"Tavaliselt on utoopial olemas ka oma minevikuvaste, mis peaks kinnitama utoopia kehtivust." Kui kunagi on mõni selline "Utoopia" mingil algkujul teostunud, võib see ju teostuda uuesti, kui vaadata, kuidas kõik toimis. Ning koos progressi-ideega, peaks välja tulema midagi veel paremat ja veel täiuslikumat. Olen sellega täiesti nõus. Muidugi kui puudub see minevikuvaste, millest eeskuju võtta, võib kujutlus küll saada hoopis suurema hoo ja vägevamad tiivad. Samas võib sellega asi pahasti minna ja võib-olla ebareaalseks. niisugused on fantaasiad virtuaalsest reaalsusest, kloonide ühiskonnast jne. Niimoodi pingutataks lihtsalt üle. Ning see võib tuua kaasa läbikukkumise.
"Aga kuidas häälestada ühiskonna toimimist ilma ühegi särava tulevikuvisioonita?" Arvan, et võimalus oleks "Utoopia", mida ei ole kunagi olnud veel. Selle all mõtlen seda, et minevikuvaste meil täielikult puudub. Me ei ootagi midagi kindlat ja meil pole aimugi, milline see välja nägema hakkab. Me hoopis võtame kõike päeva kaupa ja laseme asjadel areneda nii nagu tuleb. Pole mingit visiooni, milline lõppkokkuvõttes see kõik välja nägema peaks.
No comments:
Post a Comment